Puiduturg 2025: olukord turul ja mida peaks teadma metsaomanik?

Puiduturul on viimastel aastatel toimunud märkimisväärseid kõikumisi. Kuidas on olukord muutunud ja mida peaks teadma metsaomanik, kes kaalub metsa majandamist või müüki? Teemat avavad Meelis Matkamäe ja Rene Puhke Rakvere Metsaühistust.

Milline on puiduturu hetkeseis: paar aastat tagasi tegid sortimentide hinnad tippe, kas nüüd on olukord stabiilsem?

Meelis: Paar aastat tagasi nägime olukorda, kus puiduhinnad, nagu ka nafta- ja gaasihinnad, olid rekordkõrged. Seda mõjutatuna nii koroonapandeemiast kui ka Ukraina sõja algusest – nõudlus puidu järele suurenes. Siis hakkasid hinnad taas langema ja praeguseks on turg küll stabiliseerunud, kuid stabiilsus on suhteline. Sõjaga seotud uudised tekitavad siiani teatavat ebakindlust ja kaasnev mõju on tuntav.

Lisaks siseriiklikele poliitikute otsustele on teemaks investeerimiskindluse puudumine puidutöösturite seas. Metsanduse arengukava, metsaseaduse ja looduskaitseseaduse paigalseis tekitab palju küsimusi nii metsa omanikes kui ka tööstustes. Ootame otsuseid ja kokkuleppeid, mis selgelt allkirjastatud paberitel kirjas.

Rene: Kui võrrelda metsamaterjali sihtkohahindu enne Ukraina sõda ja nüüd, siis on metsamaterjali hinnad selgelt olnud kõrgemad. Turg on praeguseks rahunenud ja järskude kõikumiste asemel iseloomustab olukorda suurem tasakaal. See on omakorda võimaldanud metsaomanikel teha läbimõeldumaid ja teadlikke otsuseid, nt ajastada raied sobivamalt ja muutnud majandamise planeerimise efektiivsemaks.

Kas erametsaomanikul on üldse vaja metsaraiet planeerida selle järgi, millised on hinnaliikumised puiduturul?

Meelis: Väga hea küsimus. Rakvere Metsaühistus võtame alati metsaomaniku tervikliku metsapildi ette. Ideaalses olukorras võiks metsamaa olla erivanuseline ja liigirikas – kus kasvab noort,keskealist ja küpset metsa. Puiduturu hinnaliikumisi on mõistlik jälgida näiteks küpse männiku puhul, mis võib muutumatuna kasvada veel mitukümmend aastat. Küll aga võib kahjustatud metsa väärtus aastaga langeda pea kümme korda. Sel juhul oleks raietööde ajastamine puiduturu järgi vale. Pigem peaks metsaomanik jälgima rohkem oma metsa tervislikku seisukorda, konsulteerima spetsialistidega.

Hinnaliikumisi on väga hea jälgida Eesti Erametsaliidu kodulehel puiduturu hinnainfo lehel, mis on nüüd uuenenud ja annab keskmisele metsaomanikule tõesti väga hea ülevaate. Varasemalt oli metsaomanikul puiduturu hinnaliikumisi natuke keerulisem jälgida. Nt usaldati naabrimehe tuttavat, kes oli metsa ülestöötamisega seotud, ja kehtisid teised kokkuostuhinnad.

Rene: Mingil määral on kindlasti mõistlik muutusi jälgida. Metsaühistus oleme oma liikmetega pidevas kontaktis ja jälgime puiduturu arenguid. Kui mõne konkreetse sortimendi hind teeb märgatava tõusu, anname sellest aegsasti metsaomanikule teada – eriti neile, kelle raied on meil juba aastases plaanis kirjas. Vajadusel reageerime kiiresti ja teostame raie sobival hetkel.

Kui aga turul toimub vastupidine liikumine, nt hinnad langevad või turg jahtub, lükkame planeeritud raied edasi. Selle arutame muidugi omanikega läbi. Viimaste aastate turu stabiilsus on võimaldanud paremini planeerida, mistõttu on vähem ootamatusi. Stabiilne turg loob võimaluse sõlmida pikaajalisi kokkuleppeid, mis annavad kindluse nii puidu väärindajatele, metsaomanikele kui ka metsakasvatajatele.

Kuidas prognoositakse metsa müügist saadavat tulu?

Meelis: Väga oluline on aru saada, et kasvava metsa müügi puhul peab arvestama kuludega, mis metsa ülestöötamisega kaasnevad. Kõige suuremad arusaamatused tekivad, kui metsaomanikud võrdlevad oma metsamajandamiskava kokkuostu lõpphindadega ega arvesta ülestöötamise kulusid. Seetõttu ongi vajalik metsaomanikule selgeks teha metsanduse termin „kännuraha„.

See on tihumeetrihind, mis sõltub saadavatest puidusortimentidest, kvaliteedist ja selle valmistamise ning kokku- ja väljaveotingimustest. Prognoosi saab teha metsamajandamiskava olemasolul, küll aga on metsa ülestöötamisel erinevaid tegureid väga palju, ehk siis tegelik hind kujuneb lõplikult ikkagi pärast kõiki töid.

Rene: Metsa müügist saadava tulu prognoosimisel mängivad olulist rolli metsakorraldajad, kes teostavad kinnistul metsainventuuri. Tegevuse käigus kogutakse andmeid metsa tagavara, vanuse, liigilise koosseisu ja kvaliteedi kohta. Inventuuri põhjal saame metsa kohta anda esmased hinnangud, mis aitavad kavandatavate tööde planeerimisel ning tulude prognoosimisel.

Nende andmete alusel saame hinnata orienteeruvaid kulusid ja tulusid. Samuti saame analüüsida orienteeruvat mahtu erinevate sortimentide lõikes (nt palk, paberi-, küttepuit) ning lepime kokkuostjatega kokku tarneplaani, millal metsamaterjal realiseeritakse. Lõplik tulu selgub realiseeritud materjali põhjal, sest hind sõltub sortimendi kvaliteedist, mahust, turu hetkeseisust ja tarnelepingutest. Meie eesmärk on tagada, et metsaomanik saab õiglast ja läbipaistvat hinda kogu müüdud materjali eest.

Millest alustada, kui on soov metsamaterjali või raieõigust müüa, kuhu pöörduda?

Meelis: Kõige kindlam viis on leida endale metsanduse usaldusisik, näiteks metsakonsulent, kes oskab kasvava metsa müügist saadavat tulu prognoosida. Kui 100% usaldust ei ole, siis soovitan erinevaid spetsialistide arvamusi juurde uurida. Meie riiklik tugisüsteem metsakonsulentide ja metsaühistute näol peaks tagama selle, et metsaomanik saab sõltumatut nõu. Kuigi konsulendid on riigile andnud lubaduse, et nende teenus on sõltumatu, ei saa paraku kõikide tööeetikat kontrollida ja soovitused võivad olla kallutatud mingi ettevõtte huvides. Kindel võib olla selles, et suuremad ühistud tegutsevad ühistulistel põhimõtetel – tagavad kvaliteedi, õiglased hinnad, adekvaatsed nõuanded.

Kui plaan on müük ette võtta esimest korda, soovitan uurida arvamust erinevatelt spetsialistidelt. Eelkõige peab metsaomanikul tekkima arusaam kogu protsessist – vaid siis saab ise teha enda jaoks parima otsuse. Tasub end harida ja kursis hoida. Konkreetse metsa raie otsust saab metsaomanik teha ainult ühe korra ja see võiks olla võimalikult kaalutletud, mitte peale surutud ega kiirustades tehtud.

Usaldust tekitab ka see, kui hästi korraldatud metsatöödest päris pilti nähakse. Tekib huvi ja tullakse ka ise julgemalt nõu küsima.

Rene: Kõige mõistlikum on alustada ühenduse võtmisest aktiivse piirkondliku metsaühistuga. Enamik ühistuid tegeleb igapäevaselt just selliste küsimustega ning oskab nõu ja tuge anda ka siis, kui metsaomanik soovib ise töid teha – näiteks kindlat sortimenti lõigata, et saavutada turul parim hind. Sageli näeme olukorda, kus metsaomanik lõikab materjali enne ära ja hakkab alles siis sellele turgu otsima. Paraku tähendab see enamasti väiksemat tulu ja keerukamat müügiprotsessi.

Mida teha siis, kui helistatakse ja soovitakse mets ära osta? Väga levinud on sellised kohati väga agressiivsed kõned.

Meelis: Siinkohal soovitan küll kohaliku metsakonsulendi kontakti leida ja koguda mitu erinevat arvamust. Tihtilugu esitletakse, et tegemist on ainulaadse pakkumisega, kus metsaomanik peab kiiresti otsustama, ja seetõttu tehakse rutakaid lepinguid. Meie kontorisse on tulnud sellise murega mitmed metsaomanikud. Sellisel juhul tulebki kogu protsess algusest lõpuni lahti seletada ja metsaomanikul teadvustada, kas need pakkumised on ka metsa seisukohalt mõistlikud.

Rene: Kui metsaomanikul tekib soov oma metsa või raieõigust müüa, ei tohiks seda otsust teha kiirustades. Esmalt tuleks kindlasti uurida metsa tegelikku väärtust – parim koht selleks on kohalik metsaühistu, kust saab erapooletut ja professionaalset nõu. Oluline on koguda reaalsed pakkumised kirjalikult. Neis peaks olema välja toodud kõik olulised tingimused: hinnad, mahud, sortimendid, tarnegraafik ja maksetingimused. Alles seejärel, nende andmete põhjal saab teha läbimõeldud otsuse, mis tagab metsaomanikule õiglase ja parima võimaliku tulu.

Kuidas olla kindel, et tehingut tehes n-ö vastu pükse ei saa?

Meelis: Tuleb ennast metsanduse alal harida. Seda pakub riiklik tugisüsteem metsakonsulentide ja metsaühistute näol. Kõik saabuvad pakkumised ei pruugi kehvad olla, aga esmakordselt tehingusse minemisel aitavadki erinevate spetsialistide arvamused. Alati ei olegi kõige tähtsam rahanumber, väga oluline on ka maht, mis pärast tehingut metsast alles jääb või kuidas töid läbi viiakse. Tihti on sarnaste lepingutega metsaomanikel probleeme just metsatööde ajal või nende järel. Küsitavust tekitavad punktid, millele algselt lepingusse astumisel tähelepanu pöörata ei osatudki.

Omaette teema on veel fikseeritud tasuga kasvava metsa müük, kus enamasti üks osapool kaotab, samuti väljatuleku järgi seatud lepingud, kus on võimalik hindadega manipuleerida. Seetõttu võiks ikkagi tehingusse minna usaldusväärse metsaühistu või metsandusettevõttega, millel on selge struktuur ja kindel taust.

Rene: Tunne oma metsa väärtust, kasuta usaldusväärseid partnereid.

Puiduturg on küll hetkel stabiilsem kui paari aasta eest, kuid määramatus metsanduse poliitikas ja globaalses olukorras teeb teadliku tegutsemise olulisemaks kui kunagi varem. Metsaomanik peaks lähtuma eelkõige oma metsa seisukorrast, mitte pelgalt hetkehinnast. Nõu küsimine ja turuinfo jälgimine on tänapäeval kergem kui kunagi varem – tasub sellest kinni haarata. Kõige parem kaitse on teadlikkus. Tuleb uurida, õppida ja pidada nõu. Asjaliku teemakohase infomaterjali leiab erametsaportaalist. Puidu hinnainfoga saab tutvuda erametsaliidu kodulehel.

Artikkel ilmus originaalis õppelehes Sinu Mets Nr 76.