Mida teha, kui oled saanud teate raietöödest elektriliinide vööndis?

Paljude metsaomanike kinnistutel paiknevad elektriliinid. Seaduse järgi kuulub elektriliinide all asuv maa metsaomanikule, seal paiknevad elektrirajatised aga Elektrilevi OÜ-le.

Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele[1] on Elektrilevi kohustatud teostama elektriliinide kaitsevööndis hooldus- ja raietöid. Määrus sätestab, et kaitsevöönd ulatub õhuliinide puhul mõlemal pool liini telge alates 2 meetrist (sõltuvalt liini pingest) ning maakaabelliinide puhul 1 meetrist.

Kui Elektrilevi saadab plaanitud raietööde teavituse, peab maaomanik lubama neid töid ka läbi viia. Maaomanikuna kuulub aga kogu kaitsevööndis raiutud metsamaterjal talle.

Millised reeglid kehtivad tehtavatele raietöödele?

Kuidas metsaomaniku maal raietöid läbi viiakse, on reguleeritud majandus- ja taristuministri määruses sätestatud nõuetega. Lisaks on Elektrilevil tööde tegemiseks oma juhised [2], sest tegelikke raietöid viivad läbi Elektrilevi volitusel erafirmad, kes on võitnud riigihanke.

Lisaks üldistele tingimustele sätestab määrus eraldi nõuded puude, põõsaste ja okste raiumisele kaitsevööndis. Need nõuded laienevad ka soojustorustike, kaugküttevõrgu, gaasipaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditele.

Määrus eristab kahte tüüpi olukordi: „ehitist ohustava“ ning „ehitise riket või selle ohtu põhjustava“ puu, põõsa või oksa raiumine. Kuigi määruses neid mõisteid täpselt ei defineerita, saab neid loogiliselt tõlgendada järgmiselt: „ehitist ohustav“ tähendab potentsiaalset riski, mis ei pruugi alati realiseeruda ning mille korral peab ehitise omanik raie enne metsaomanikuga kooskõlastama. „Ehitise riket või selle ohtu põhjustav“ tähendab aga juba realiseerunud ohtu – näiteks kui rike on toimunud (oks on kukkunud liinile, puude ladvad ulatuvad liinideni). Sellisel juhul võib ehitise omanik ohu viivitamata kõrvaldada ilma metsaomanikuga raiet kooskõlastamata, mis on ka mõistetav.

Korralised hooldustööd tuleb alati kooskõlastada metsaomanikuga. Lisaks on Elektrilevi kohustatud langetatud puud laasima, järkama ja ladustama metsaomaniku määratud kohta ning koguma raiutud põõsad ja oksad vallidesse või käitlema neid metsaomanikuga kokku lepitud viisil.

Esmapilgul tunduvad need sätted selged, kuid praktikas on tekkinud Elektrilevi koostööpartneritega olukordi, kus nemad vastavalt juhendile laasivad, järkavad ja veavad kinnistu äärde vaid ümarpuidu ehk puud, mille rinnasdiameeter on üle 8 cm. Alla 8 cm rinnasdiameetriga materjal jäetakse metsa alla vedelema.

Selgituseks: takseertunnus, rinnasdiameeter, on metsaseaduse kohaselt aluseks raieliikide eristamisele, mitte puu või põõsa või puidusortimendi eristamisele. Siin tekivadki käärid määruse ning Elektrilevi juhendite ja praktikate vahel.

Mida saab metsaomanik teha?

Elektrilevi hooldustööde teate saamisel soovitame kirjalikult esitada Elektrilevile juhised, kuhu ja kuidas metsamaterjal ladustada. Võimaluse korral võiks raietööde ajal viibida metsas, et jälgida tööde tegemist ja vajadusel need peatada, kui juhiseid ei järgita.

Ühe metsaomaniku lugu

Ühe metsaomaniku kogemus näitab, et isegi selged juhised ja põhjalik suhtlus ei pruugi tagada soovitud tulemust. Ta edastas Elektrilevile konkreetsed juhised, saates mitmeid kirju, milles palus puud (metsamaterjal metsaseaduse § 28 lg 2 tähenduses) laasida ja lõigata 3-meetristeks tükkideks alates ladvadiameetrist 3 cm. Lisaks soovis ta, et järgatud sortiment toodaks laoplatsile ja ladustataks eraldi hunnikutesse vastavalt puuliigile, ülejäänud puud aga veetaks hakkimiseks laoplatsile. Alternatiivina pakkus ta võimaluse jätta kogu metsamaterjal (sh võsa) laasimata ja järkamata ning toimetada see tervikuna plaanil märgitud laoplatsile.

Tegelikkuses aga ei järgitud juhiseid nii, nagu metsaomanik oli palunud. Vallidesse polnud midagi pandud, puud olid läbisegi ja neid enam hakkeks või muuks otstarbeks töödelda ei olnud võimalik. Ümbertegemine oleks tähendanud suurt lisatööd, mille kulu oleks metsaomanikule ületanud saadava tulu.

Elektrilevi põhjendas tekkinud olukorda metsaseaduses sätestatud regulatsiooniga, mille kohaselt käsitletakse puid alates 8 cm rinnasdiameetrist. Samuti viidati võrgutasudele, milles „ei ole arvestatud kuludega, mis kaasnevad muu metsamaterjali liinikoridoridest välja vedamisega.“ Töö tulemust näete allolevatelt fotolt.

Allikad:

[1] Ehitusseadustiku § 70 lg 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

[2] Elektrilevi kodulehel „Liinikoridoride hooldustöödest“