Mida maaomanik jahipidamisest ja jahipiirkondadest teadma peab?
Juba umbes kuu aega on kestnud ühisjahtide aeg ja jahiseltsid on aktiivsemalt tegelenud jahipidamisega. Eestis on üle 300 jahipiirkonna, mida haldavad erinevad organisatsioonid ehk jahiseltsid. Jahimehi on Eestis umbes 15 000. Maaomanikke on aga hulga enam ning tihti jääb ühe jahipiirkonna sisse sadade maaomanike maid.
Jahipiirkonnad on suured
Kui linnad, suurjärved ja avameri välja jätta, on Eestimaa jagatud jahipiirkondadeks ehk suurulukijahi pidamiseks moodustatud aladeks, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Erandina võib jahipiirkond väikesaarel olla ka väiksem, kui saar ise ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga. Täna on Eestis üle 300 jahipiirkonna, kusjuures keskmise jahipiirkonna pindala on üle 10 000 hektari.
Jahipiirkondade pindala kokku on üle 43 700 km2 ehk umbes 96% Eestist on mingi jahipiirkonna osa. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 ha ja suurim Ida-Harju 118 930 ha.
Maaomaniku õigused
Maaomanikul on õigus sõlmida kokkuleppeid jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal. Vajadusel seada jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine hoopis keelata. Lisaks sätestab jahiseadus, et maaomanik saab algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamise ja teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks. Iga selle tegevuse osas seab jahiseadus veel omad täpsemad nõuded. Kui maa kasutamisel esineb probleeme, siis on igal juhul üheks esmaseks heaks sammuks alustada jahiseltsiga dialoogi.
Jahiseaduse alusel on väikeulukijahi korraldamine maaomaniku õigus. See tähendab, et kui maaomanikul on endal kehtiv jahitunnistus, siis on jahiselts kohustatud talle nõudmisel väikeulukiloa väljastama. Maaomanik võib väikeulukiluba jahiseltsilt nõuda samuti mõnele oma tuttavale, kes ise jahiseltsi liige ei ole.
Kes omab jahipidamise luba Sinu metsas?
Kui maaomanik soovib teada, et millise jahiseltsi liikmed tema maal jahti peavad, siis tuleb esimese asjana kontrollida, millise jahipiirkonna piiridesse tema kinnisasjad jäävad. Seda saab teha riiklikus Keskkonnaportaalis. Kui on selge, millise jahipiirkonna sisse maa jääb, saab jahimeeste infosüsteemist JAHIS kontrollida, kes on jahipiirkonna kasutaja. Seal on olemas ka jahiseltsi esindaja kontaktandmed, mis võimaldavad maaomanikul jahiseltsiga ühendust võtta.
Just tänavu lõppesid enamikul jahipiirkondade kasutajatel ehk jahiseltsidel jahipiirkonna kasutusõiguse load. Lubade pikendamise või uue loa väljastamise ülesanne on antud Keskkonnaametile. Oluline roll otsuse kujunemisel on maakondlikul jahindusnõukogul. Suuremas osas on tänaseks jahipiirkonnad saanud kaetud uute kasutusõiguse lubadega järgnevaks kümneks aastaks.
