Läti kolleegid käisid uudistamas meie ühistute edusamme
Läti Põllumajandusülikooli eestvedamisel külastasid hiljuti meie metsaühistuid üle kahekümne sealse metsanduse spetsialisti. Oma ringkäiku alustati Valgamaa Metsaühistust ning kahe päeva jooksul sõideti kogu Kagu-Eestile ring peale. Läti kolleege huvitasid väga paljud teemad ning nii jagus juttu igas ühistus väga pikalt. Küsimused olid väga asjakohased ning üheskoos jõuti paljude huvitavate tõdemusteni.
Külastus Valgamaa Metsaühistuga liitunud metsaomaniku metsa
Valgamaa Metsaühistus külastati ühe ühistu liikme metsa ning arutati tööde korraldamise ja ühistu rollide üle. 2012. aastal toimunud raieõiguse müügi järgselt on ühistu korraldanud maapinna ettevalmistuse, kultuuri hoolduse ning nüüd juba ka esimese valgustusraie. Sama omaniku metsas on ühistu teinud teistel eraldistel ka palju muid töid, seda omaniku täieliku usalduse tingimustes. Läti kolleegid olid väga huvitatud, kuidas see kõik välja näeb, mida erinevad tegevused maksavad ja kuidas omanikku toetatakse. Kõige enam üllatusid külalised, kui kuulsid meie maamaksu süsteemist. Lätis on maamaks diferentseeritud ning sõltub muuhulgas metsa vanusest, mistõttu oldi üllatunud kui kuuldi, et Eesti maaomanik maksab nii noorendiku kui küpse metsa eest sama suurt maamaksu.
Tutvumine miniharvestiga Vooremaa Metsaühistus
Esimene päev lõpetati Vooremaa Metsaühistus, kus tutvuti miniharvesteri tööga. Nimelt on ühistus hooldusraiete tegemiseks spetsiaalne miniharvester, mis on üsna tilluke – kaalu ainult kaks ja pool tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas
Ülevaade metsaühistute toimivusest Põlvamaa Metsaühistus
Ringreisi teine päev jätkus esmalt Põlvamaa Metsaühistus, kus väga suure põhjalikkusega uuriti kogu Eesti ühistulise süsteemi toimimist. Arutleti metsaomanike koostöövormide üle ning Läti kolleegid pidasid meie saavutatut väga märkimisväärseks.
Metsade majandamine kaitsealadel koos Võrumaa Metsaühistuga
Ühistute külastused lõppesid Võrumaa Metsaühistu juures, kus keskenduti sellele, kuidas on kaitsealadel võimalik metsa majandada – millised on võimalused ja millised probleemid sellega kaasnevad. Räägiti sellest, kuidas ja milliselt saab ühistu toetada oma liikmeid nende huvide kaitsel seoses looduskaitseliste piirangutega. Sealjuures nõustuti ühiselt, et selline tegevus on hädavajalik ning Võrumaa Metsaühistu tegevus on heaks näiteks, kuidas huvide kaitset kohalikul tasandil korraldada. Tehti peatus Haanja Looduspargis ja vaadati uuendatud väikseid lageraielanke. Külastati Haanja Puhke- ja Spordikeskust, kus arutleti metsade mitmekülgse kasutamise üle. Sealjuures tutvustas suusaradade arendamist kaitseala metsades SA Haanjamaa Sport juhatuse liige Anti Saarepuu.
Eesti metsaühistute toimimine on eeskujuks Läti kolleegidele
Üheks läbivaks ringreisi teemaks osutus Eesti metsaühistute süsteem, selle areng ja toimimine. Läti kolleegid olid siinset nähes väga positiivselt üllatunud. Olemas on toimivad ning suured metsaühistud, kes suudavad metsaomanikele pakkuda metsade majandamisel täisteenust ning sealjuures omatakse võimekust omanike puitu turustada ilma erinevaid vahendajaid kasutamata. Üheskoos hangitakse taimi ning arendatakse piirkondlike ühistute vahelist koostööd. Metsaühistu süsteem teenib tema liikme ehk erametsaomaniku huve, mitte kellegi ärihuve. Läti kolleegid tõdesid, et neil ei ole ühistuline liikumine sellises kvaliteedis veel endiselt käima läinud ning hetkel arutatakse ja kaalutakse Eesti kogemuste kasutamist, et uuesti erametsanduslikku ühistegevust käima saada.
