Ulukitõrje tagab noore metsa kaitse

Pea igal metsaomanikul, kes on oma metsa uuendanud, on olnud kokkupuude ulukitega. Pole ka imestada – sõraliste arv on Eestis ikka väga suur. Aga mida siis teha, et metskitsed, põdrad ja hirved jätaksid noore ja juba ka veidi vanema metsa söömata-koorimata. Üks võte on istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, k...

Käes on aeg ennetada ulukikahjustusi

Pea igal metsaomanikul, kes on oma metsa uuendanud, on oma kokkupuude ulukitega. Üks Põlvamaa mees rääkis järgmise loo: “ Paar aastat tagasi männiga uuendatud metsatukk on mul just maja taga. Ühel õhtul vaatasin aknast välja ja mida ma näen – metskits maiustab otse keset noorendikku. Läksin välja, kits pani selle peale plehku. No nii, mõtlesin – mändide seas nüüd korralik laastamine tehtud. Aga kui läksin sinna söömapaika kohale, siis nägin – männid täitsa puutumata ja kits oli söönud va...