Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Rakvere Metsaühistu.

Metsanduse grupi juhatus: Priit Jõeäär, Kalle Põld, Priit Põllumäe; koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Korraldati terve rida metsanduse infopäevi ja avaldati arvamust ka maaelu arengukava metsandust puudutavate meetmete osas. Samuti saadeti uuele valitsusliidule metsandust ja biomajandust laiemalt puudutavad ettepanekud. Tulevikku vaadates kerkis oluliste teemadena üles: metsandus ja keskkonnakaitse, avalik vs erahuvi, talumistasude temaatika, maamaksu teemaatika jt. Samuti arutati koja maaelutoimkonna loomise vajadust ja võimalikke teemasid, mida toimkonna töö raames arutada (maa hind, maa maksustamine, maade sundvõõrandamine, talumistasud, jahinduse teemad jms).

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja koja metsanduse grupi esimees Kalle Põld.

Eesmärgiks võeti ka regulaarse infovahetuse sisseseadmine maaeluministeeriumi ametnikega, kes kureerivad metsanduse teemasid. Vaja on hakata korraldama metsandust puudutavaid ümarlaua kohtumisi. Leiti ka, et Põllumehe Teataja kolleegiumisse võiks kuuluda metsanduse esindaja. Samuti arutati osalise tööajaga töötaja palkamist, kes hakkaks koja juures koordineerima metsanduse küsimusi. Koosolekul leiti, et palgalise töötaja värbamine on vajalik.

Koosolekust võtsid osa metsaühistute esindajad.

Allikas: EPKK

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Metsanduse Grupi juhatus arutas tegevuskava appeared first on Rakvere Metsaühistu.

“Metsaühistu on metsahalduse kvaliteedistandard ning protsessist on võitnud kõik osapooled – kasvab valdkonna usaldusväärsus, erametsad on heaperemehelikult hoitud ja kasutatud ning kasvab ka metsa väärtus tervikuna,” kommenteeris teenusedisaini žürii esimees J. Margus Klaar.

Metsaühistu® teenuse disainil tehtud tööd tõstsid esile ka teised žürii liikmed. Mikko-Pekka Hanski (Idean partner ja strateeg (Soome)) on öelnud, et Metsaühistu® teenusega tehtud töö paistab silma põhjaliku ettevalmistusega, seda eriti teenuse kohta andmete kogumisega. „Usun, et osalemine protsessis on isegi tähtsam kui tulemus, kuna (metsa)ühistud tegelikult töötavad vastavalt uutele põhimõtetele,” sõnas Hanski.

Teenuste disain on lühidalt öeldes uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste arendamise protsess, mis kasutab tootedisainis kasutusel olevat metoodikat ning loovat mõtlemist. Teenuste disainimise metoodika arendati välja 1990-datel aastatel. Eestis on sellega tegelemine levinud viimasel kümnendil. Teenuste disainimise olulisust rõhutatakse ka Eesti Disainiauhindadega.

“Kui me neli aastat tagasi alustasime – võtsime eesmärgiks, et Eesti Disainiauhindadega tunnustame disaini, mis ei paku ainult esteetilist naudingut, vaid lahendab probleeme ja muudab meid ümbritseva keskkonna inimlikumaks. Rõõm, et võitja valik oli keeruline, st meil on teemasid, mis meie elu puudutavad ja kus disaini kaasamine on andnud suurepärase, inimliku ja kõiki osapooli kaasava lahenduse,” kommenteeris Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas.

Metsaühistu® projektijuht Priit Põllumäe lisas, et ühistud on Brand Manuali poolt tehtud töö tulemusi juba tundnud. „Ühistute teenused on üle vaadatud meie liikme ehk siis kliendi seisukohast lähtuvalt. Nii saame ka ise selgemini aru, mis töötab hästi ja mida tuleb muuta. Metsaühistu® teenused on tänu Brand Manuali tööle kohandatud selliseks, nagu neid vajab ühistu liige.“

Brand Manuali esindaja Timo Suvi lisas, et üldiselt ei olnud nende jaoks töö raske, kuid seda huvitavam. „Brand Manual võttis oma eesmärgiks muuta metsaomanike suhtlemine ühistutega lihtsamaks. Meie sihiks oli see, et mõlemad pooled räägiksid ühte keelt ja et metsaomanik oskaks ühistust küsida õiget asja,“ rääkis Suvi. Lõpptulemust on tema sõnul praegu veel raske hinnata, sest Metsaühistu® on suhteliselt uus, kuid oluline on see, et ühistutele on tekkinud niiöelda „tööriistakast“, mida nad saavad kasutada.

Timo Suvi sõnul on väga rõõmustav ka see, et Metsaühistu® märki kasutavad juba kaheksa ühistut.

Fotol Brand Manuali meeskond Silver Tibbing, Timo Suvi, Eveli Glinjanski ja Dan Mikkin, vasakul hoiab auhinnaprille Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär.

Foto: Tiina Kõrtsin/Õhtuleht

The post Metsaühistu® pälvis konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 kaks esikohta appeared first on Rakvere Metsaühistu.