Eesti metsainimesed Soomes. Taustaks üks suurtest investeeringutest Soome metsanduses.

Naabritega tutvumine algas Soome põllumajandusministeeriumist, kus saadi ülevaade sealsest metsandusest, metsandusorganisatsioonidest ning nende tegevusest. Külastati ka Helsingi ülikooli välitööde keskust Hyytiäläs, kus tegutseb SMEAR uurimisjaam. Sarnane uurimisjaam asub ka Järvseljal. Väisati ka Vapo pelletitehast ning Soome metsaomanikele kuuluva Metsä Group Vilppula saeveskit. Samuti külastati mõnda väiksemat, Soomele omast, hakkepuidul töötavat katlamaja.

Kogemusi omandamas käis Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe.

Reisil osalenud Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe sõnas, et reisi päevakava oli korraldajate poolt väga tihedaks seatud ja uut infot tuli palju. “Kuigi Soomest ja sealsest metsandusest on meil teadmised päris head, oli siiski palju üllatusliku ja uut. Uudistasime juba lähiajal täisvõimsusel tööle hakkavat Äänekoski biomassitehast, mis kohalike sõnul läheb maksma ligi poolteist miljardit eurot ning töötleb pea 6 miljonit tihumeetrit puitu aastas. See võib anda väheke lootus Eesti metsaomanikele – ehk leiab nii paremaid müügivõimalusi ka meie paberipuidule ning metsaomanikud saavad paremat hinda,” sõnas Matkamäe.

Helsingi ülikooli välitööde keskus Hyytiäläs. Sarnane SMEAR uurimisjaam tegutseb ka Järvseljal.

Soome metsad on Matkamäe hinnangul hästi majandatud. “Teede ääres paistis peamiselt keskealist metsa, väga vanu metsi ei näinud. Eriti paistis silma, et erametsad on kõik hästi hooldatud ja korras. Tundub, et Soome metsamajandamise süsteem on aja jooksul hästi paika saanud ja toimib. Kostis ka neid jutte, et kui varem oli Soome uhkuseks Nokia ja kõrgtehnoloogia, siis nüüd on jälle au sees metsandus. Suured investeeringud metsandusse ja metsatööstusesse annavad tulemusi,” nentis Matkamäe.

Metsa majandamisel Soomes ja Eestis suurt vahet pole. Masinad ja töövõtted on ühesugused.

Kaks aastat kestnud projekti eesmärgiks oli edendada metsaomanike metsanduslikku haridust, et metsaomanikud oskaksid teha metsamajanduslikult paremaid otsuseid, parandades seeläbi ka tööhõivet ja majandusarengut maapiirkondades. Projekt keskendus peamiselt era- ning eriti peremetsandusele, püüdes tagada metsaomanike järjepidevus nii, et metsandusalaseid baasteadmisi saaks jagada mitmele põlvkonnale.

Reisil käis mitme organisatsiooni inimesi. Pildil Erametsakeskuse, Läänemaa Metsaühistu ja Virumaa Metsaühistu naisi-mehi.

The post Soome metsandus on eeskujulik appeared first on Rakvere Metsaühistu.

FSC standard sätestab, et raietööde piirkonnas peavad kõik kandma ohutusvesti ja kiivrit.

Rakvere Metsaühistu on esimene ühistu, kellele omistati metsamajandamise FSC sertifikaat. Sertifitseeritud metsa on ligemale neljakümnel ühistu liikmel, sertifitseeritud metsakinnistuid on üle 170ne. Õppepäeval tehakse kokkuvõtteid käesoleval aastal toimunud metsade auditeerimisest ning antakse metsaomanikele näpunäiteid, kuidas tuleb sertifitseeritud metsas korraldada metsamajandustöid.

Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe selgitas, et väga suurt vahet metsatööde tegemisel sertifitseeritud või sertifitseerimata metsas ei ole. Mõlemal juhul on kõige olulisem see, et metsa majandades jälgitaks kõiki kehtivaid norme ja seadusi. Oluliselt karmimad tingimused kehtivad aga sertifitseeritud metsas raietööde tegemisel, väga täpselt tuleb jälgida säästliku metsamajandamise aspekte ning ohutusnõuete jälgimist metsatöödel.

Meelis Matkamäe lisas, et sertifitseerimisteemaline õppepäev aasta lõpul on Rakvere Metsaühistus kujunenud juba traditsiooniks. Üritusele oodatakse ka neid ühistu liikmeid, kel mets veel sertifitseerimata, kuid huvi teema vastu olemas. Kohtade arv õppepäevale on piiratud, huvi antud teema vastu on suur.

The post Rakvere Metsaühistu tutvustab sertifitseeritud metsa majandamist appeared first on Rakvere Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistu FSC metsamajandamise grupisertifikaadiga on ühinenud 18 metsaomanikku, kelle metsmaa pindala on ühtekokku veidi üle tuhande hektari. Lähiaastateks ennustab Matkamäe selle arvu tõusu. Sertifitseerimisest näeb ta metsaomanikule ilmselget kasu. „Metsade majandamine sõltub üsna palju kodumaisest metsatööstusest,“ räägib Matkamäe. „Mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et rahvusvahelises konkurentsis olemiseks peab Eestist saadud tooraine olema sertifitseeritud. See tähendab, et varsti ei pruugi kõik tööstused sertifitseerimata materjali enam vastu võtta. Juba praegu annab sertifitseerimine osade sortimentide realiseerimisel turueelise või hinnalisa, samas kui sertifitseerimata materjali tarne mahud on piiratud,“ lisab ühistu juhatuse liige.

Kasu on Meelis Matkamäe sõnul ka ühistule. „FSC standardi järgi on metsamajandamisele nõudmised kõrgemad kui seadused seda nõuavad, kontroll toimub igal aastal. See näitab, et Rakvere Metsaühistu hoiab kõrget kvaliteeti ning majandab metsi keskkonnasõbralikult,“ räägib ta. Vähetähtis pole ka metsaomanike endi soov majandada oma metsa keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult. Nii mõnegi metsaomaniku esmaseks ajendiks sertifikaadi saamisel pole mitte hinnalisa või turueelise saamine, vaid soov olla kestlik metsamajandaja.

Metsade keskkonnasõbralik ja säästev majandamine on Rakvere Metsaühistus prioriteediks juba aastaid. 2005 aastal sõnastas Rakvere Metsaühistu juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse ka oma praktikas. Erametsanduse hea tava kinnitati sama kujul ka Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul. „FSC standard ja erametsanduse hea tava ei lähe üksteisega vastuollu ja pigem täiendavad üksteist kvaliteedimärgina,“ lisab Matkamäe.

Rakvere Metsaühistu jaoks on praegu kehtiv sertifikaat juba teine. Meelis Matkamäe selgitab, et esimest korda oli Rakvere Metsaühistul sertifikaat 2005. aastal. „Toona ei müünud metsaomanikud puitu metsaühistu kaudu ja sellest tulenevalt oli keeruline tagada tööde kvaliteeti. Praegune sertifikaat on taotletud 2014. aastal ja liikmeks saime 2015 aasta alguses, kõige selle eestvedajaks oli eelmine Rakvere Metsaühistu tegevjuht Lauri Salumäe.“

Auditi aruanne veel Rakvere Metsaühistuni jõudnud ei ole, kuid tulemuste suhtes on Meelis Matkamäe optimistlik. „Meile anti mõista, et metsas toimuvaga jäeti rahule, väikseid tähelepanekuid oli, mida püüame edaspidi kindlasti järgida,“ sõnab ta.

The post Rakvere Metsaühistus toimus FSC sertifikaadi audit appeared first on Rakvere Metsaühistu.