25. korda korraldatud konkursi žürii paistab Salumäe silma põhjalike teadmiste, järjekindla tegevuse ja selgete sihtidega oma metsa majandamisel. Säästva metsamajandamise kinnituseks on tal ka FSC sertifikaat, mille nõuetele peavad vastama kõik pere metsades tehtud tööd.

Tegelikult on parimaks metsamajandajaks saada väga lihtne – selleks peab metsa armastama! Nii iseloomustas Lauri Salumäe tegemisi tema abikaasa, kes samuti osaleb aktiivselt pere metsade majandamisel. Lauri ise on väljaütlemistes tagasihoidlik. „Ma ise nii kõvu sõnu ei kasutaks. Aga mets meeldib mulle väga, mets on väärtus ja selle nimelt tuleb kõik teha.“

Armastus metsa vastu ei ole aga ühepäevane. „See on tekkinud ajapikku – idanenud ja kasvanud. Aga see kestab ikka edasi ja areneb, loodetavasti ilusa lõpuni,“ sõnab Salumäe. Tõelise armastuse tekkimiseks tuleb aga metsa tunda. „Metsas pole vähetähtsaid detaile, kõik, mis metsa ja metsandust mõjutab, on oluline. Aga siis tuleb ka professionaalsus ja nagu öeldud – armastus.“

Parimaks metsamajandajaks saamine tähendab ka seda, et aasta pärast tuleb võõrustada huvilisi oma metsas. Kas selleks on kõik valmis? Salumäe arvab, et kõik on valmis. „Metsa on olemas. Selle aasta kevadel sai sisse seatud ka matkarada. Nii et midagi spetsiaalselt sättima ei pea.“

Lisaks eeskujulikuks metsamajandajaks olemisele o n Lauri Salumäe ka aktiivne Metsaühistu arendaja. Paljuski tänu tema tegevusele on Rakvere Metsaühistu praegu üks Eesti parimaid.

Rakvere Metsaühistu tegevjuhina oli Salumäe ametis 16 aastat, aastatel 2000-2016. Praegu jätkab ta ühistu nõukogu liikmena. Tegevjuhina tõi Salumäe ühistu välja madalseisust, tema ametiajal muudeti Rakvere Metsaühistu ka tulundusühistuks. Nende aastate jooksul sai Rakvere Metsaühistu tegevus uue hingamise – tegevus oli aktiivne ja juurde tuli hulgaliselt liikmeid. Ka laienes metsaühistu teenuste ring – lisaks metsatöödele hakkas ühistu abistama oma liikmeid toetuste taotlemisel, metsamajanduskavade tellimisel, lisandus nõustamisteenus. „Me mõtlesime algusest peale, et metsaühistu peab pakkuma oma liikmetele kõiki neid teenuseid, mida metsaomanik iganes vajab,“ meenutab Salumäe. „Sellega me erinesime paljudest teistest üheksakümnendate metsaühistutest. Paljud neist oli nii-öelda „kohviklubid“, peatähelepanu läks liikmete omavahelisele suhtlemisele. Meie aga pakkusime algusest peale metsa majandamise teenust. Nüüd teevad seda peaaegu kõik ühistud,“ lisab Salumäe.

Palju õnne Lauri Salumäele ja teistele tublidele erametsaomanikele!

The post Metsa tuleb armastada! appeared first on Rakvere Metsaühistu.

SBP sertifikaadi mitmed nõuded on sarnased FSC ja PEFC sertifikaadiga. Üheks peamiseks küsimuseks kogu protsessis on aga metsaomanike huvi oma metsa majandamine sertifitseerida. Kas metsaomanikud on sellest huvitatud, küsis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun oma ettekandes. Ning vastas – metsaomanik sertifitseerib siis, kui turg annab selge ja järjepideva signaali, et sertifitseeritud puitu on vaja ning kogu protsess on lihtne, mugav ja vähekulukas!

Energiapuidu ja metsasertifitseermise teemad tõid kokku palju huvilisi.

Samas on nõudlus sertifitseeritud puidu, sealhulgas energiapuidu järele tõusuteel. Erametsaomanikel on võimalik oma metsamajandamine sertifitseerida individuaalselt või ühineda mõne rühmasertifikaadiga. Näiteks FSC rühmasertifikaat on Rakvere Metsaühistul, Keskühistu Eramets omab PEFC rühmasertifikaati. Rühmasertifikaadi omanikke on Eesti veelgi, metsaomanikel tasub võimalusi uurida oma metsaühistust.

Jaanus Aun rõhutas muuhulgas, et pool Eesti aastasest küttevajadusest katavad fossiilsed kütused, kuid nende osakaal kahaneb. Energiapuidu ressurssi on meil praegu aga piisavalt. Et seda ka välisturgudel pakkuda, ei saa enam ilma sertifitseerimiseta.

Eesti kõige tavalisem energiapuit on riidas kõigil ahjuomanikel.

Täna omab SBP sertifikaati 10 Eesti ettevõtet, üle maailma on sertifitseeritud 115 tootjat. Seminaril jagas oma kogemusi pelletite tarneahela sertifitseerimisel OÜ Purutuli kvaliteedi- ja keskkonnajuht Viljo Aros. Kõlama jäi mõte, et kuigi kogu protsess oli aeganõudev – ühtekokku võttis see aega poolteist aastat – on saadav kasu seda väärt. Esile võib tõsta müügivõimaluste säilitamise ja avardumise, samuti lihtsustus asjaajamine suurklientidega. Neil, kes kaaluvad kas sertifitseerida või mitte, soovitas Aros eelkõige teha endale selgeks sertifitseerimise vajadus ning varuda selleks aega.

The post Energiapuiduga tegeledes on sertifitseerimine oluline appeared first on Rakvere Metsaühistu.

Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolukuaegadel.

Teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta. Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Kaubamärgi identiteedi hulka kuuluvad ka ühesugused särgid. Pildil metsaühistute esindajad Viljandis toimunud seminaril. Foto: OÜ Kollased taskud

Märk sündis ühistute initsiatiivil

Vajadusest luua niisugune ühtne süsteem räägiti Eesti erametsaringides tegelikult juba ammu. Ühistute ühise logo või brändi loomine oli ühe tulevikutegevusena kirjas ka riigi sihtasutuse Erametsakeskus arengukavas. Päris elus sündis kaubamärk aga metsaühistute endi initsiatiivil. Idee tekkis ja viidi ka ellu Keskühistusse Eramets koondunud metsaühistute ringis. Asjaosaliste endi sõnul oli ajendiks elust enesest tulenev vajadus. Olgu öeldud, et tegu on ühistutega, kellel teatav ühise tegevuse kogemus juba olemas ‒ Keskühistu Eramets on ühistute tulunduslikku tegevust (ühine puidumüük, taimehanked jms) edendav organisatsioon.

Kaubamärgi looja valiti välja 2014. aasta lõpus. Koostöö toote- ja teenusedisainiettevõttega Brand Manual OÜ kestis rohkem kui pool aastat. Tulemuseks oli kaubamärk koos selle visuaalse identiteedi ja rakenduspaketiga, mis muu hulgas sisaldab eraldi stiiliraamatut, kus juhised, kuidas kaubamärki kasutada.

Esimene esitlus oli 2015. aasta septembris, misjärel töö jätkus veel teenuste standardi kokkupanekuga. Rõhutuses oli teenuste kvaliteet ning põhimõte, et kogu tegevus lähtub metsaomanike huvidest ja on läbipaistev.

„Töö oli põhjalik, osalesime selles kõik ja mõtlesime kaasa,” meenutas Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Niisuguse ühise märgi kasutamine tähendab ju ka mõtte muutumist ühistutes endis. Mäletan, kui tegime Põlva ühistule kuusega logo ja arvasime, et saame üksi väga hästi hakkama. Nüüd on aeg sealmaal, et lisaks ühistegevusele ühe ühistu sees on mõistlik koostööd teha ka ühistute vahel.”
„Eeldame, et brändi kasutuselevõtuga kasvab usaldus ühistute vastu,“ tõi esile kaubamärgi projekti juhtinud Priit Põllumäe, kui olid esimesed esitlused.

Kokku kaheksa kasutajat

Kaubamärgi hoidjaks sai Keskühistu Eramets. Esimesed liitujad olid Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti, Vooremaa ja Valgamaa metsaühistu. Kaubamärgi üks lisakasu on, et ta korrastab metsaühistute nimetusi, mida Eestis leidub väga suures valikus. Kuigi tegevuse sisu on sama, on metsaühistuid nimetatud ka seltsideks, liitudeks või ühinguteks, mis omakorda võivad turul segi minna sarnaselt nimetatud, kuid ühistulise tegevuseta äriühingutega.

Metsaühistu kaubamärk eeldab ühtset nimevormi, mistõttu näiteks Valgamaa Erametsaühingust sai liitudes Valgamaa Metsaühistu ja Põlva Metsaomanike Seltsist Põlvamaa Metsaühistu.

Liitunud ühistutes on kasutusel või kasutusele võtmisel ühtse kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja arendamisel on ühine veebikeskkond. See on pool, mis võimaldab metsaühistutel oma jõudusid kokku hoida ‒ ei pea tegelema küsimustega, kuidas ennast tutvustada, vaid saab kogu energia keskendada põhitegevusele, metsaomanike teenindamisele.

Mullu märtsikuus astus kaubamärgi kasutajate ritta Rakvere Metsaühistu, kelle eripära on metsade säästlikku majandamist märkiv FSC-sertifikaat. Sellest tulenevalt on ühistus juba ammu teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pandud. Septembris liitus kaubamärgiga Võrumaa Metsaühistu, kes juba enne liitumist pakkus metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk abi kõige korraldamisel metsa istutamisest palgi müügini.

Kokku on kaheksasse metsaühistusse koondunud üle 4400 metsaomaniku, kellel on metsamaad rohkem kui 113 252 hektarit. Eestis on ühistutesse koondunud metsaomanikke üldse ligi 11 000.

Kaubamärgi kaudu jõuavad sellega liitunud ühistute metsaomanikeni kiiremini ka üldisemad uuendused. Näiteks langihaldustarkvara lank.ee, mis võimaldab arvestada metsamaterjali kogust langil ja metsaserval, ja mis võeti kasutusele Keskühistu Eramets eestvõttel (ühendab rohkem metsaühistuid kui märgiga liitunuid). Kaubamärgi ja kütusefirma AS Olerex vahel on sõlmitud kokkulepe, mis annab liitunud ühistute liikmeile võimaluse nii metsas kui ka igapäevaelus kütusekulu kokku hoida.

Otseselt uute liikmete värbamiskampaaniaid kaubamärgiga metsaühistud ei korralda, seades põhieesmärgiks olemasolevate liikmete parema teenindamise. Sellele vaatamata on ühistute liikmeskond suurenemas.

Oma Metsaühistu kaubamärgi loomise jätkulugu on ka ettevõttel Brand Manual OÜ: konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 pälvis kaubamärk lausa kaks esikohta, nii tervikliku teenusedisaini protsessi kui ka elumuutva targa lahenduse/teenuse auhinna.

Läänemaa Metsaühistus on kaubamärk jõudnud juba ka autole. Foto: OÜ Kollased taskud

Mida arvate uuest kaubamärgist?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:
Meil oli arengukavas kirjas, et hakkame tegema metsaühistutele ühtset logo ja kujundust, looma brändi. Mul on väga hea meel, et Erametsakeskus siiski ei tee seda. Hoopis metsaühistute endi seast tuli initsiatiiv sellega tegelda.

Üks hulk metsaühistuid, kes on aru saanud, et eraldi märkidega end reklaamides kaugele ei jõua, tegid ise oma ühise brändi. Et oleks ühtne väljapaistmine ja ka ühtne sisu, samad teenused kindlas kvaliteedis. Hetkel on märgiga liitunud kaheksa metsaühistut, loodan, et neid tuleb juurde. Pean Metsaühistu kaubamärgi teket väga positiivseks.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
Riigi soov on olnud metsaomanikele parimal viisil abi osutava tugivõrgustiku loomine. Seda selleks, et tavapäraselt metsaga vähe kokku puutuv omanik oma metsa heaperemehelikult hoida ja kasutada oskaks.

Metsaühistute tekkimine on olnud vabatahtlik, kuid riik on seda tegevust olulisel määral toetanud. Üha enam oleme püüdnud ühistuid suunata iseseisvamaks ja ergutada ka ühistute omavahelist konkurentsi. Seda ikka selleks, et nende antavate teenuste hulk kasvaks ja kvaliteet paraneks. Metsaühistu bränd on väga hea algatus ühistute enda poolt. Kui selle taga on selgelt ja mõistetavalt kirjeldatud väärtused ja see aitab ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, siis võidavad sellest metsaomanikud kindlasti.

Viktor Lehtse, Virumaa Metsaühistu juhatuse liige:
Praeguseks oleme kaubamärki kasutanud alles suhteliselt lühikest aega ja mõned otsesed toimingud on alles ees, nagu kontorisildi paigaldamine ja kõigi dokumentide väljavahetamine ühtsete blankettide vastu. Aga see põhieesmärk, et metsaomanik meid kirjul turumaastikul lihtsamini üles leiaks ja teaks, mis teenust ta meie käest saab, on ehk vaikselt hakanud juba mõjuma.

Igal juhul on kaubamärk hea ja teretulnud asi. Ootasime seda ammu. Üksi sai ju proovida varem ka ühe või teise asjaga, kuidas turul eristuda, aga sellised üksikud asjad ei mõju. Keskühistu Eramets algatusel sündinud lahenduse puhul on just see hea, et meil pole üksnes märk, vaid kogu terviklahendus.

Sven Köster, metsaettevõtja, Läänemaa Metsaühistu liige:
Just sõna „metsaühistu” kaubamärgiks teha on asjalik mõte. Kui metsainimesed seda märki märkavad, puudutab see neid. Kui sellel on ka ühtne teenuste standard taga, milles märki kasutavad metsaühistud on omavahel kokku leppinud, on väga hea. Ütleksin, et mõistlik mõte.

Metsaühistud on sellised kohad, mis võimaldavad ka eraisikutel jääda metsaomanikeks. Ajal, kui maa kipub koonduma suuromanike kätte, on iga ettevõtmine, mis seda koondumist pidurdab, vajalik. Ühistud teevad seda, aidates väikemetsaomanikel metsa majandada.

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja:
Metsaühistu kaubamärk tabab hästi mõtet koonduda ja tegutseda ühiselt. Visuaalselt väljendavad seda pakutavad teenused nooltena märgi keskele. Nooled lisavad märgile dünaamilisust, mida toetavad rahulikud rohelised toonid.

Märk on uus ja vajab kinnistumist. Seda on võimalik saavutada vaid ausa ja pikaajaliselt aktiivse tegevusega. Viimastel nädalatel on mets olnud avalikkuse ja meedia tähelepanu all, hoolimata mis iganes ponnistustest kasvab mets edasi. Metsaühistu kaubamärgil on eeldused näidata inimestele hoolivat ja peremehelikku suhtumist metsa.

The post Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks appeared first on Rakvere Metsaühistu.

FSC standard sätestab, et raietööde piirkonnas peavad kõik kandma ohutusvesti ja kiivrit.

Rakvere Metsaühistu on esimene ühistu, kellele omistati metsamajandamise FSC sertifikaat. Sertifitseeritud metsa on ligemale neljakümnel ühistu liikmel, sertifitseeritud metsakinnistuid on üle 170ne. Õppepäeval tehakse kokkuvõtteid käesoleval aastal toimunud metsade auditeerimisest ning antakse metsaomanikele näpunäiteid, kuidas tuleb sertifitseeritud metsas korraldada metsamajandustöid.

Rakvere Metsaühistu juhatuse liige Meelis Matkamäe selgitas, et väga suurt vahet metsatööde tegemisel sertifitseeritud või sertifitseerimata metsas ei ole. Mõlemal juhul on kõige olulisem see, et metsa majandades jälgitaks kõiki kehtivaid norme ja seadusi. Oluliselt karmimad tingimused kehtivad aga sertifitseeritud metsas raietööde tegemisel, väga täpselt tuleb jälgida säästliku metsamajandamise aspekte ning ohutusnõuete jälgimist metsatöödel.

Meelis Matkamäe lisas, et sertifitseerimisteemaline õppepäev aasta lõpul on Rakvere Metsaühistus kujunenud juba traditsiooniks. Üritusele oodatakse ka neid ühistu liikmeid, kel mets veel sertifitseerimata, kuid huvi teema vastu olemas. Kohtade arv õppepäevale on piiratud, huvi antud teema vastu on suur.

The post Rakvere Metsaühistu tutvustab sertifitseeritud metsa majandamist appeared first on Rakvere Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistu FSC metsamajandamise grupisertifikaadiga on ühinenud 18 metsaomanikku, kelle metsmaa pindala on ühtekokku veidi üle tuhande hektari. Lähiaastateks ennustab Matkamäe selle arvu tõusu. Sertifitseerimisest näeb ta metsaomanikule ilmselget kasu. „Metsade majandamine sõltub üsna palju kodumaisest metsatööstusest,“ räägib Matkamäe. „Mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et rahvusvahelises konkurentsis olemiseks peab Eestist saadud tooraine olema sertifitseeritud. See tähendab, et varsti ei pruugi kõik tööstused sertifitseerimata materjali enam vastu võtta. Juba praegu annab sertifitseerimine osade sortimentide realiseerimisel turueelise või hinnalisa, samas kui sertifitseerimata materjali tarne mahud on piiratud,“ lisab ühistu juhatuse liige.

Kasu on Meelis Matkamäe sõnul ka ühistule. „FSC standardi järgi on metsamajandamisele nõudmised kõrgemad kui seadused seda nõuavad, kontroll toimub igal aastal. See näitab, et Rakvere Metsaühistu hoiab kõrget kvaliteeti ning majandab metsi keskkonnasõbralikult,“ räägib ta. Vähetähtis pole ka metsaomanike endi soov majandada oma metsa keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult. Nii mõnegi metsaomaniku esmaseks ajendiks sertifikaadi saamisel pole mitte hinnalisa või turueelise saamine, vaid soov olla kestlik metsamajandaja.

Metsade keskkonnasõbralik ja säästev majandamine on Rakvere Metsaühistus prioriteediks juba aastaid. 2005 aastal sõnastas Rakvere Metsaühistu juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse ka oma praktikas. Erametsanduse hea tava kinnitati sama kujul ka Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul. „FSC standard ja erametsanduse hea tava ei lähe üksteisega vastuollu ja pigem täiendavad üksteist kvaliteedimärgina,“ lisab Matkamäe.

Rakvere Metsaühistu jaoks on praegu kehtiv sertifikaat juba teine. Meelis Matkamäe selgitab, et esimest korda oli Rakvere Metsaühistul sertifikaat 2005. aastal. „Toona ei müünud metsaomanikud puitu metsaühistu kaudu ja sellest tulenevalt oli keeruline tagada tööde kvaliteeti. Praegune sertifikaat on taotletud 2014. aastal ja liikmeks saime 2015 aasta alguses, kõige selle eestvedajaks oli eelmine Rakvere Metsaühistu tegevjuht Lauri Salumäe.“

Auditi aruanne veel Rakvere Metsaühistuni jõudnud ei ole, kuid tulemuste suhtes on Meelis Matkamäe optimistlik. „Meile anti mõista, et metsas toimuvaga jäeti rahule, väikseid tähelepanekuid oli, mida püüame edaspidi kindlasti järgida,“ sõnab ta.

The post Rakvere Metsaühistus toimus FSC sertifikaadi audit appeared first on Rakvere Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistu pikaaegse tegevjuhi ja praeguse juhatuse liikme Lauri Salumäe sõnul on Metsaühistu® kaubamärgiga liitumine ühistu jaoks loogiline samm. „Et olemas olla, selleks peab pidevalt edasi arenema. Hetkel tundub, et kaubamärgiga liitumine sobib Rakvere Metsaühistu arendustegevusega,“ rääkis Salumäe. Ta lisas, et olulisi muutusi metsaühistu igapäevatöös ühise kaubamärgi kasutuselevõtt endaga kaasa ei too. „Rakvere Metsaühistul on kõrged nõudmised metsandusele, meil on näiteks olemas FSC sertifikaat ja seetõttu pole vaja teha muudatusi oma töös.“

Metsaühistu® kaubamärgi projektijuhi Priit Põllumäe sõnul on kaubamärgi kasutusloa andmisel üks olulisemaid kriteeriume vastavus ühistute kvaliteedistandardile. „Rakvere Metsaühistu puhul oli üsna kiiresti selge, et nende tegevus standardile vastab. Kuna nende teenuste valik on lai, oli ka positiivne otsus üksmeelne,“ rääkis Põllumäe. Tema sõnul pole aga töö kaubamärgi kasutuselevõtu osas sellega Rakvere Metsaühistu jaoks veel lõppenud, ees seisab nii ühistu sisemise töökorralduse kooskõlastamine kaubamärgi nõuetega kui ka uue visuaalse identiteedi kasutuselevõtmine.

Tänase seisuga on ühise kaubamärgi alla koondunud juba seitse ühistut – Läänemaa Metsaühistu, Põhja-Eesti Metsaühistu, Virumaa Metsaühistu, Vooremaa Metsaühistu, Valgamaa Metsaühistu, Põlvamaa Metsaühistu ja värskeimana Rakvere Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistusse ühendab 530 metsaomanikku, kellele kuulub ühtekokku 14708 hektarit metsamaad. Rakvere Metsaühistu on asutatud 10. detsembril 1992. aastal, olles praegu vanim tegutsev metsaühistu Eestis. Aastast 2000 tegutseb Rakvere Metsaühistu tulundusühistu vormis. 2005 aastal sõnastas juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse siiani ka oma praktikas.

Ühise kaubamärgi kasutuselevõtu vastu on huvi tundnud veel ühistuid, infot kaubamärgi kasutuselevõtmise tingimuste ja liitumisega seonduva kohta saab kaubamärgi valdajalt. Kaubamärgiga liitumine on avatud kõigile teenuste kvaliteedistandardile vastavale ning muid kaubamärgi kasutamise tingimusi järgivale metsaühistule.

Metsaühistute kvaliteedistandard on leitav siit ning kvalifitseerumistingimused siit.

The post Rakvere Metsaühistu liitus Metsaühistu® kaubamärgiga appeared first on Rakvere Metsaühistu.