Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagavara viljakamate pindade metsastamise ja metsistumise tagajärjel, millega on märgatavalt tõusnud keskmine hektari tagavara. Oluline põllumaade metsastamine toimus Eestis kahel perioodil 60- ja 90-ndatel. Metsade kuivendamise tagajärjel muutus metsamuldade boniteet ja metsade viljakus. Seetõttu jõuavad paljud Eesti metsad küpsusfaasi lähiaastatel. Näiteks on meil enamus männikud vanuses 50-80 aastat. Täna on küpsete metsade pindala kordades suurem kui 40 aastat tagasi.

Praegune olukord on selline, et hetkel ja kohe on tulemas raieküpseid puistusid. Eestis arvutatakse aastased raiemahud metsade juurdekasvu andmete alusel. Mida vanemaks jäävad meie metsad, seda väiksem on juurdekasv.

Metsamajandamise eesmärk on vanemad metsad, mis ei ole enam nii tootlikud, maha raiuda ja kasvatada uuem mets peal, et hoida aasta keskmist juurdekasvu selle ala kohta suurena. Raiemahtude määramisel peaksime sellest juhinduma. Kaks erinevat metoodikat on näidanud, et raiemaht Eestis on viimased viis aastat püsinud stabiilne.

Allikas: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda

The post EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi appeared first on Rakvere Metsaühistu.

EPKK JA ERAMETSALIIT TEGID ETTEPANEKU VÕTTA MENETLUSEST TAGASI EKRE ALGATATUD METSASEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

EPKK ja Eesti Erametsaliit saatsid 14. juunil Riigikogu Keskkonnakomisjonile kirja, milles palutakse Riigikogu menetlusest tagasi võtta EKRE fraktsiooni poolt 6. aprillil 2017 algatatud Metsaseaduse §40 muutmise seaduse eelnõu (420 SE). Seaduse eelnõuga soovitakse muuta metsaseaduse § 40 lõiget 10 ja kehtestada nõue, et kevadist raierahu hakkaksid lisaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) järgima ka erametsaomanikud. Valitsus otsustas 3. mai istungil eelnõu mitte toetada. EPKK ja Erametsaliit märgivad oma kirjas, et võimalused liikide kaitseks on loodud nii looduskaitseseaduses kui ka metsaseaduses, kus on ette nähtud muuhulgas võimalus eriti tundlikes piirkondades loomastiku sigimisperioodil raied peatada. Seetõttu ei ole kevad-suvise raierahu laialdasem kehtestamine niivõrd seaduse muutmise küsimus, kuivõrd metsaomanike teadlikkuse tõstmise küsimus.

RIIGIKOGU NÕUSTUS KUUSIKUTE RAIEVANUSE LANGETAMISEL ERAMETSALIIDU JA EPKK SEISUKOHTADEGA

Riigikogu võttis sellel nädalal vastu metsaseaduse muudatused (396 SE), millega nähakse ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Seadusemuudatusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60-70 aastani. Praegu peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise. Eelnõu poolt hääletas 52 saadikut, vastu oli 24. Muudatused on kooskõlas EPKK ja Erametsaliidu poolt möödunud nädalal Riigikogule saadetud kirjas toodud soovitustega.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võttis seisukohti metsaseaduse muutmise osas appeared first on Rakvere Metsaühistu.

„Usun, et kahe suurima põllumajanduse esindusorganisatsiooni ühinemine annab meile palju parema võimekuse rääkida kaasa soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel biomajanduse valdkonna arendamiseks Eestis,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus (keskel) usub, et ühinemine annab organisatsioonile parema võimekuse ettevõtluskeskkonna kujundamiseks.

Sõrmuse sõnul koondab koda suurt osa biomajanduse valdkonna ettevõtjatest – põllumajandustootjatest, toiduainetööstusest, metsaühistutest ja teistest sektoriga tihedalt seotud maamajanduse sidusettevõtjatest. Taastuvad loodusvarad on meie rahvuslik rikkus, mille tõhus ja kestlik väärindamine annab võimaluse panna alus kogu Eesti majanduse edule. Tuleviku oluliseks märksõnaks on senisest parem koostöö tarneahela erinevate osapoolte vahel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatus laienes ühinemise tulemusel kolme liikmeni. Alates tänasest hakkasid kehtima koja uue juhatuse liikme Vahur Tõnissoo volitused. Endine Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo hakkab koja juhatuse liikmena koordineerima põllumajanduse valdkonda ja korraldama koja põl­lumajanduse grupi tööd.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

The post Eesti Põllumeeste Keskliit ühines Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga appeared first on Rakvere Metsaühistu.

Metsanduse grupi juhatus: Priit Jõeäär, Kalle Põld, Priit Põllumäe; koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Korraldati terve rida metsanduse infopäevi ja avaldati arvamust ka maaelu arengukava metsandust puudutavate meetmete osas. Samuti saadeti uuele valitsusliidule metsandust ja biomajandust laiemalt puudutavad ettepanekud. Tulevikku vaadates kerkis oluliste teemadena üles: metsandus ja keskkonnakaitse, avalik vs erahuvi, talumistasude temaatika, maamaksu teemaatika jt. Samuti arutati koja maaelutoimkonna loomise vajadust ja võimalikke teemasid, mida toimkonna töö raames arutada (maa hind, maa maksustamine, maade sundvõõrandamine, talumistasud, jahinduse teemad jms).

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja koja metsanduse grupi esimees Kalle Põld.

Eesmärgiks võeti ka regulaarse infovahetuse sisseseadmine maaeluministeeriumi ametnikega, kes kureerivad metsanduse teemasid. Vaja on hakata korraldama metsandust puudutavaid ümarlaua kohtumisi. Leiti ka, et Põllumehe Teataja kolleegiumisse võiks kuuluda metsanduse esindaja. Samuti arutati osalise tööajaga töötaja palkamist, kes hakkaks koja juures koordineerima metsanduse küsimusi. Koosolekul leiti, et palgalise töötaja värbamine on vajalik.

Koosolekust võtsid osa metsaühistute esindajad.

Allikas: EPKK

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Metsanduse Grupi juhatus arutas tegevuskava appeared first on Rakvere Metsaühistu.

Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumine arvestab ka EPKK metsanduse grupi ettepanekuid.

Maaettevõtjate ühises pöördumises avaldatakse lootust, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks, seisab EPKK pressiteates.

Metsanduse valdkonnas juhitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu tähelepanu keskkonnapiirangute leevendamise vajadusele, metsa- ja maaressursi kasutamise pikaajalise visiooni loomise tähtsusele ning metsandustoetuste olulisusele. Pöördumises on öeldud: „Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus-tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsanduse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.“

Erametsanduse toetamine on aidanud kaasa hooldusraietele erametsades.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimees Kalle Põld kinnitas, et metsanduse kõige põletavam küsimus puudutab just metsandustoetusi. „On teada, et riigieelarvesse on planeeritud metsakasvatuslike toetuste oluline vähendamine. Metsameeste hinnangul on see lühinägelik samm. Just toetuste abil on hakanud erametsomanikud üha rohkem metsi uuendama, samuti on arenenud metsaühistud. Toetuste vähendamine annaks nendele arengutele tagasilöögi. Loodame, et loodav valitsusliit mõistab nende probleemide olulisust ning metsandustoetused taastatakse vähemalt samale tasemele, kus nad olid enne kärpeid.“

Erametsanduse toetuste kärpimise tagajärjel väheneksid erametsades metsauuendustööd.

Kolme erakonna kõnelused uue valitsusliidu moodustamiseks algasid 09. novembril. Praegu on arutluse all majandusküsimused.
Maaettevõtjate ettepanekud loodavale valitsusliidule leiad siit.

The post Uus valitsusliit peab arvestama ka metsandusega! appeared first on Rakvere Metsaühistu.