EPKK JA ERAMETSALIIT TEGID ETTEPANEKU VÕTTA MENETLUSEST TAGASI EKRE ALGATATUD METSASEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

EPKK ja Eesti Erametsaliit saatsid 14. juunil Riigikogu Keskkonnakomisjonile kirja, milles palutakse Riigikogu menetlusest tagasi võtta EKRE fraktsiooni poolt 6. aprillil 2017 algatatud Metsaseaduse §40 muutmise seaduse eelnõu (420 SE). Seaduse eelnõuga soovitakse muuta metsaseaduse § 40 lõiget 10 ja kehtestada nõue, et kevadist raierahu hakkaksid lisaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) järgima ka erametsaomanikud. Valitsus otsustas 3. mai istungil eelnõu mitte toetada. EPKK ja Erametsaliit märgivad oma kirjas, et võimalused liikide kaitseks on loodud nii looduskaitseseaduses kui ka metsaseaduses, kus on ette nähtud muuhulgas võimalus eriti tundlikes piirkondades loomastiku sigimisperioodil raied peatada. Seetõttu ei ole kevad-suvise raierahu laialdasem kehtestamine niivõrd seaduse muutmise küsimus, kuivõrd metsaomanike teadlikkuse tõstmise küsimus.

RIIGIKOGU NÕUSTUS KUUSIKUTE RAIEVANUSE LANGETAMISEL ERAMETSALIIDU JA EPKK SEISUKOHTADEGA

Riigikogu võttis sellel nädalal vastu metsaseaduse muudatused (396 SE), millega nähakse ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Seadusemuudatusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60-70 aastani. Praegu peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise. Eelnõu poolt hääletas 52 saadikut, vastu oli 24. Muudatused on kooskõlas EPKK ja Erametsaliidu poolt möödunud nädalal Riigikogule saadetud kirjas toodud soovitustega.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim biomajanduse valdkonna esindusorganisatsioon, kes koondab põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsaühistuid ja teisi maamajandusettevõtjaid.

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võttis seisukohti metsaseaduse muutmise osas appeared first on Rakvere Metsaühistu.

Rakvere Metsaühistu FSC metsamajandamise grupisertifikaadiga on ühinenud 18 metsaomanikku, kelle metsmaa pindala on ühtekokku veidi üle tuhande hektari. Lähiaastateks ennustab Matkamäe selle arvu tõusu. Sertifitseerimisest näeb ta metsaomanikule ilmselget kasu. „Metsade majandamine sõltub üsna palju kodumaisest metsatööstusest,“ räägib Matkamäe. „Mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et rahvusvahelises konkurentsis olemiseks peab Eestist saadud tooraine olema sertifitseeritud. See tähendab, et varsti ei pruugi kõik tööstused sertifitseerimata materjali enam vastu võtta. Juba praegu annab sertifitseerimine osade sortimentide realiseerimisel turueelise või hinnalisa, samas kui sertifitseerimata materjali tarne mahud on piiratud,“ lisab ühistu juhatuse liige.

Kasu on Meelis Matkamäe sõnul ka ühistule. „FSC standardi järgi on metsamajandamisele nõudmised kõrgemad kui seadused seda nõuavad, kontroll toimub igal aastal. See näitab, et Rakvere Metsaühistu hoiab kõrget kvaliteeti ning majandab metsi keskkonnasõbralikult,“ räägib ta. Vähetähtis pole ka metsaomanike endi soov majandada oma metsa keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult. Nii mõnegi metsaomaniku esmaseks ajendiks sertifikaadi saamisel pole mitte hinnalisa või turueelise saamine, vaid soov olla kestlik metsamajandaja.

Metsade keskkonnasõbralik ja säästev majandamine on Rakvere Metsaühistus prioriteediks juba aastaid. 2005 aastal sõnastas Rakvere Metsaühistu juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse ka oma praktikas. Erametsanduse hea tava kinnitati sama kujul ka Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul. „FSC standard ja erametsanduse hea tava ei lähe üksteisega vastuollu ja pigem täiendavad üksteist kvaliteedimärgina,“ lisab Matkamäe.

Rakvere Metsaühistu jaoks on praegu kehtiv sertifikaat juba teine. Meelis Matkamäe selgitab, et esimest korda oli Rakvere Metsaühistul sertifikaat 2005. aastal. „Toona ei müünud metsaomanikud puitu metsaühistu kaudu ja sellest tulenevalt oli keeruline tagada tööde kvaliteeti. Praegune sertifikaat on taotletud 2014. aastal ja liikmeks saime 2015 aasta alguses, kõige selle eestvedajaks oli eelmine Rakvere Metsaühistu tegevjuht Lauri Salumäe.“

Auditi aruanne veel Rakvere Metsaühistuni jõudnud ei ole, kuid tulemuste suhtes on Meelis Matkamäe optimistlik. „Meile anti mõista, et metsas toimuvaga jäeti rahule, väikseid tähelepanekuid oli, mida püüame edaspidi kindlasti järgida,“ sõnab ta.

The post Rakvere Metsaühistus toimus FSC sertifikaadi audit appeared first on Rakvere Metsaühistu.